Ajalugu


SADALA RAAMATUKOGU AJALUGU

Ajast aega on raamatukogu olnud rahvale võimaluse andja tutvumiseks nii omamaise kui ka piiritaguse kirjandusega. Raamat on olnud ja on valgustajaks ja kasvatajaks, heaks abimeheks õhtutundide sisustamisel.

Esimesed andmed Sadala raamatukogu kohta on teada aastat 1880. 29. novembril 1909 ehitati Sadala alevikus Põllumeeste Seltsi rahadega valmis esimene külaseltsi maja Põhja-Tartumaal, kuhu mahtus ka raamatukogu. 1929. aasta suures põlengus maja hävis, kuid taastati 1931. aasta novembriks koos raamatukogu ruumidega.

Kui aastatel 1945-1955 töötasid raamatukogus inimesed lühikest aega, siis 1955. aastal tööle asunud Elma Jõemets oli ametis 1978. aastani. Valdade taasloomisega läksid raamatukogud nende alluvusse. 2001. aastal sai raamatukogu uued renoveeritud ruumid Sadala munitsipaalmajas. 2001. aastal saadi esimene arvuti, 2007. aastal tarkvaraprogramm „Riks”.  

Algusaastad
 
Esimesed andmed Sadala raamatukogu kohta on teada aastat 1880. Raamatukogu sai alguse inimeste poolt annetatud raamatutest. Esimesed laenutused toimusid Laius-Tähkvere valla väikeste külakoolide juures. 29. novembril 1909 ehitati Sadala alevikus Põllumeeste Seltsi rahadega valmis esimene külaseltsi maja Põhja-Tartumaal. Vastvalminud majas sai ruumi ka raamatukogu. 1929. aasta suures põlengus maja hävis. Külaseltsi maja hakati taastama 1930. aastal, lõplikult valmis 15. novembril 1931. Taastati ka raamatukogu ruumid.

Vahepealse aja kohta puuduvad andmed. 

1940ndad -1960ndad aastad

Raamatukogu töötas endiselt Sadala rahvamajas, kuid nimetuse Sadala Külaraamatukogu all.
Aastatel 1945-1955 töötasid raamatukogus erinevad inimesed, väga tihti käis laenutamas ka külanõukogu sekretär.

1955. aastal asus tööle Elma Jõemets. Ta oli pärit Sadalast, lõpetanud seal kooli, asunud edasi õppima Tartu Meditsiinikoolis, abiellumise järel tulnud uuesti elama Sadalasse. Pärast raamatukokku tööle asumist läks ta erialast haridust omandama Tallinna Kultuurharidustöö Kooli, mille lõpetas 1960. aastal. Elma Jõemets töötas raamatukogus 1978. aastani. 50ndatel aastatel oli lugejaid keskmiselt 100 ringis. Toimus palju massiüritusi. Suurem üritus oli „Suure Oktoobri 40. aastapäev”. Tähtsal kohal oli ideoloogiatöö – V. I. Lenin, komsomol. Arvulised näidud hakkasid tõusma.

1960ndatel aastatel avati Leedi külas laenutuspunkt, mis oli avatud ühel päeval nädalas. Raamatukogutöötaja palk oli väga väike, 60-70 rubla kandis, kuigi tööd palju. Hakkasid tõusma nii lugejate arvud kui ka laenutused, sellele aitas kaasa laenutuspunkti olemasolu.

Toimusid mõned suuremad üritused nagu näiteks „100 aastat Anna Haava sünnist”. Tehti ajastuomast näitagitatsiooni nagu „Vladimir Ilitš Lenin”, „Minu kaks kallist sõpra kiisu ja kutsu”.

1970ndad aastad

1970ndad aastad tõid uued suunad näitagitatsioonis, üritused ei olnud enam nii poliitilised.Muutusid rahvakesksemaks. NSVL 50. aastapäeva raames toimus suur pidulik kirjanduslik teematiline õhtu „50 aastat sõprade seas”. Samuti organiseeriti näitusi ja väljapanekuid pioneeriorganisatsiooni aastapäevadeks. Toimus kirjanduslik kohus „Kas Kommi Kipretil on õigus”, millel osalesid kooli direktor, õpetajad, kokku 75 inimest.

Näited suurematest üritustest: teematiline õhtu „Mu vaba kodumaa”, kirjandusõhtu „Pimedad aknad”, kirjandusõhtu „Ime mille nimi on raamat”.

Kujundati avariiuleid, alustati koduloo kartiteegi koostamist. 1975. aasta oli kuulutatud Rahvusvaheliseks naisteaastaks. 1978. aastal toimus raamatukogus remont.

70ndatel aastatel oli raamatukogus 400 lugejat ja laenutusi 7000 ringis.

1980ndad aastad

Elma Jõemetsa töölt lahkumise järel asendas teda tütar Külli Jõemets, kelle edasiõppima minemise järel omakorda 1982. aastal Ulvi Luht, kes asus koheselt kaugõppes õppima Viljandi Kultuurikoolis, mille lõpetas 1985. aastal.

Arvnäitajad tõusid: lugejaid 580, laenutusi 12000, fondi suurus 7848 eksemplari.

Olümpia-aastal toimusid olümpiateemalised üritused, samuti tähistati Eesti NSV 40 aastapäeva. Ürituste näidetena: „Juubilar on Beti Alver”, „Meie ravimtaimi”, „Liugu, liugu-käes on vastalad”

Tegutsesid laenutuspunktid Leedi ja Kantküla külas. 

1990ndad aastad

Eesti Vabariigi taasloomisega loodi uuesti ka vallad ja raamatukogud läksid nende alluvusse. Sellega kaotasid raamatukogu töötajad palju palgas, kuna veel eksisteerinud kolhoosides ja sohvoosides maksti märgatavalt rohkem palka.

Alates 1991. aastast saadi varasema 2-3 eksemplari asemel raamatuid ühes eksemplaris. Kogu puhastati „punasest” kirjandusest.

1992. aastal naases lapsehoolduspuhkuselt tagasi tööle Ulvi Luht. Aastatel 1990-1992 juhatas raamatukogu Nele Koll.

90-ndate aastate keskel hakkas ilmuma palju ajaviite- ja rämpskirjandust, mis oma uudsuse tõttu olid lugejatele huvitavad. Lugejate arv piirdus 240ga ja laenutusi oli 12000 kandis.

Toimusid raamatunäitused ja kirjandusõhtud, kuid mitte nii arvukalt kui 70ndatel-80ndatel aastatel. Suuremate ürituste näited: teabepäev „ Eesti Rahva Muuseum”, kohtumine kirjanik Henno Käoga, kirjanduslik jututuba „Lipi-lapi tehnika”. 

2000ndad aastad

2001. aastal algas raamatukogu uus hingamine – arvutiseerimine. „Külatee” raames muretseti esimene arvuti. 2002. aastal saadi teine arvuti. Alguses käis hästi palju rahvast arvuteid  kasutamas. Tavaliselt oli tahtjaid rohkem, kui arvuteid ja neid tuli panna järjekorda. Tänaseks on see buum läbi. Paljudel on kodus oma internetiühendus. Raamatukogus käivad vähesed seda teenust kasutamas.

Alates 2007. aastast on raamatukogul programm „Riks”. 2008. aasta lõpuks said kogu andmed sisestatud elektroonilisse kataloogi ning alustati elektroonilise laenutusega.

2001. aastal sai raamatukogu uued renoveeritud ruumid Sadala munitsipaalmajas. Uute ruumide asukoht on varasemast parem koolimaja läheduse tõttu. Palju tänu peab ütlema tolleaegsele vallavanemale Mati Kepile.

2002. aastal tähistati suurejooneliselt raamatukogu 120. sünnipäeva: toimus pidulik aktus tänukirjade ja esinejatega.

2000ndatel aastatel hakkas raamatukogu ise oma kogu komplekteerima.

Lugejate arv on 220 piires, laenutusi 14000, kogu suurus 14500 raamatut.

Mõned ürituste näited: „200 aastat Anderseni sünnist”, joonistusvõistlus „Minu kõige ilusam Poku”, koosolek „Sadala külaselts”.

Lisaks on raamatukogu kohaks, kus suheldakse teiste inimestega. Samuti on raamatukogu paigaks kuhu tulla, eriti töötutel ja pensionäridel, et nende igapäevaellu vaheldust tuua.

Sadala Raamatukogu püüab igati aidata kaasa, et huvi raamatute vastu ei kaoks, vaid hoopis suureneks.


Koostas Ulvi Luht