21.12.16


Jõulude ajal avatud

23. detsembril 08,00 - 11,00
24 - 26. detsember suletud
27. detsembril 08,00 - 16,00
28. detsembril 08,00 - 18,00


Novembrikuu loetumad

Minu Kennedy

Autor: Stig Rästa
 
 
 
"Kirjutan sulle esimest korda. Ma ei tea su vanust,tausta ega konditsiooni, aga tunnen, et pean sulle kõigepealt selgitama, mida sa oma käte vahel hoiad. Kuigi ma räägin selles raamatus oma elust, ei pea ma seda siiski elulooraamatuks. Eesti raamatupoodide riiulitel on küllaga erinevate inimeste elulugusid, sest põhjamaist ja kinnist eestlast huvitab kõige rohkem ikka teiste elus toimuv. Neid raamatuid lugedes saab hea juhul teada, et kellelgi teisel läheb samamoodi kui lugejal, ja paremal juhul läheb tal hulleminigi. Sellisel juhul saabub hinge rahulolukübemeke. Vähemalt minule mõjuvad teiste halvad uudised just niimoodi. Mõtlen, et kurat, mul pole häda
kedagi, vaata Clintonit või Kennedyt.
Ahjaa, „Minu Kennedy“. Miks selline pealkiri? Ärge saage valesti aru, ma ei samasta ennast Ameerika Ühendriikide presidendiga. Mul ei ole suurushullustust. „Minu Kennedy“
on mingil määral see võõras kole juhtum, mis paneb mõtlema, et mul endal on ikka väga hästi. „Minu Kennedy“ on lahendamata lugu või mõistatus. Mind seob temaga miski
ja samas ka mitte midagi."

Stig Rästa 
 
 

Kasvuhoonelill

Autor: Lucinda Riley 
 
 
 
 Lapsepõlves armastas tulevane kontsertpianist Julia Forrester veeta aega Wharton Parki härrastemaja kasvuhoones, kus aastaaegade vaheldudes õitsesid ja närbusid tema vanaisa kasvatatud eksootilised lilled.
Ja nüüd, vaevaliselt toibudes teda tabanud isiklikust tragöödiast, leiab ta jälle lohutust Wharton Parkist, mille on vahepeal pärinud Kit Crawford, karismaatiline mees, kes on ka ise kord saatuse poolt proovile pandud. Kui siis remonditööde käigus tuleb päevavalgele kellegi aastatetagune päevik, pöörduvad nad koos Julia vanaema poole, et kuulda temalt tõde ühe ammuse armuloo kohta, mis Wharton Parki tuleviku kohale tumedaid pilvi kogus...
Julia rändab ajas tagasi 1940ndatesse, maailma, kus elasid Olivia ja Harry Crawford, noor abielupaar, kelle vahele astus Teine maailmasõda ja kelle muserdatud kooselu moonutas ka tulevaste põlvkondade elusaatusi, sealhulgas Julia enda oma.
Lucinda Riley haarav jutustus viib lugeja nii sõjast räsitud Euroopasse kui ka eksootilisse Tai Kuningriiki, ühendavaks lüliks armastuse keerdkäigud.
  

20.10.16

Ettelugemine

Seoses raamatukogu päevadega sai käidud Sadala lasteaiarühmas ettelugemas.




Naisteklubi Tormas

Naisteklubi külastas Tormas Eerika Aasa kodustuudiot.Tegime savist kaussi ja tutvusime Eerika loominguga, milles kajastus ka mereteema.










14.10.16

Naised trennis

Naisteklubi algatusel sai algase võimelmine 2 korda nädalas Sadala Koolis.
Juhendajaks on Jevgenia Novak. Aitäh tublidele naistele, kes viitsivad õhtuti kodust välja tulla.


04.10.16

Kodulaenutus

04.02.2014 sai alustatud raamatute laenutamist Rääbisel http://sadalaraamatukogu.blogspot.com.ee/2014/01/raabisel-laenutamas.html .Nüüd suured raamatuhuvilised on ruume täiendanud ja laenutamise mugavamaks teinud. Siin mõned pildid tänasest Rääbise külastusest.

Kui on veel kellelgi soovi kodulaenutust, võtta julgelt ühendust.

 Tõikvere püsilugeja.




 Sõiduk ukse ette pargitud.


Raamatute jagamine käib.

Septembris

Septembris loeti kõige enam just lasteraamatuid.

SA MEELDID MULLE, MAASIKAHALDJAS MARIKE




  Väikesel maasikahaldjal on palju tegemist: ta lohutab kärbseseenetüdruk Idat, aitab mustikahaldjas Meelil maja rukkilillesiniseks värvida, annab metsaloomadele kontserdi ning otsib üles põldmari Paula kalli kaisulooma Kaisa. 


Linnuke kellakapis ja teisi jutte

Autor: Irene Dekelper 
 
 
 
Raamatus on 9 lühilugu lastele. Esimene lugu näiteks räägib kahest kutsikavennast, kes saavad endale erinevad peremehed – üks läheb elama rikka proua häärberisse, teine hulgusega tänavale –, kes aga üksteist taga igatsema hakkavad ja lõpuks ka kokku saavad. Toredad pildid on joonistanud Francois Ruyer. 

29.09.16

Ilmar Tomusk

Koostöös Sadala Raamatukogu ja Sadala Kooliga kohtumine lastekirjanik Ilmar Tomuskiga.




01.09.16

Juuli - august

Juulis ja augustis loeti palju reisijutte.

MINU KREETA. MINEVIKU HÕNG EUROOPA LÕUNATIPUS
  Autor: JAANA ALBRI

  

Euroopa lõunapoolseimasse punkti sattumine oli mu pikaajaline soovunelm, aga ka tühipaljas juhus. Mind ei oodanud Kreetal keegi ja ma ei teadnud isegi, mida ma peale ihu hellitava sooja päikese oma elult tahan. Lasin end voolul edasi kanda, sest nii tundus lihtsam. 
Möödunud on üle kümne aasta. Elan saarel, kus kõige hinnalisem varandus on arvukas lambakari ja suur oliivisalu. Märkamatult on ajamasin mind vähemalt viiskümmend, võibolla rohkemgi aastat tagasi viinud – ühiskonda, kus kehtivad mujal unustuse hõlma vajunud või meile arusaamatud uskumused ja kombed. 
Kreetal on kõrvuti kaks täiesti erinevat maailma – arhailiste väärtustega agraarühiskond ja moodne hedonistlik lääs. Eks see vastuolulisus ongi üks põhjus, miks nii paljud võõrad Kreetale jäävad. Nii juhtus ka minuga.


MINU BARCELONA. MÄE JA MERE EMBUSES




Katalooniat võib pidada Hispaania põhjalaks, müütilise Lõuna- ja Põhja-Euroopa mentaliteedi kokkupuutepunktiks, kus härjavõitlused on keelatud, siestat ei peeta ja igaühel leidub tagataskus väike äriplaan. Barcelona on katalaanide kantsi pealinn, mille mässumeelne loomus Hispaania kuningriigil rahulikult suikuda ei lase. 
Tulin Barcelonasse vahetusüliõpilaseks, pikendasin seda imede aega magistrantuuri võrra ja kui vabandused otsa said, jäin päriseks. Barcelona on muinasjutumaa, kus kõik leiavad selle, mida parasjagu otsivad. Vabameelsuse. Muretuse. Ettearvamatuse. Mitmekesisuse. Koostegemise rõõmu. Armastuse. Aga ka töö ja kodu. Ees ootavad ilusad rohelised mäenõlvad, mida päev-päevalt vallutada, ja Vahemere kaldapealne, kus käimisest väsinud jalad vette lükata. 
Ees ootavad pikad traditsioonid ja unistuste tulevik. Ees ootab linn, kus on kõik võimalik, sest inimesed mahuvad üksteise kõrvale ära. Linn, kus vastandid ei välista, vaid täiendavad üksteist. 

MINU TALLINN. KALEVITÜDRUKU KROONIKA




Hoiad käes kroonikat sellest, kuidas üks soomlannast kalevitüdruk keset nõukogude propagandat varateismeliseks sirgus, siis Eestisse ära armus ning Helsingi ja Tallinna vahel pendeldama jäi.
See lugu räägib Tallinna mägede võlust ja vanalinna käänulistest käikudest, gaasipliidil kärssavatest pelmeenidest ja kurgus kõrvetavatest Millimallikatest, Toompeal vaaruvatest purjus põtradest ja laulupeol poetatud pisaratest, kobadest ehitusmeestest ja täiuslikest naistest, kaitsmata kõrvadest ja Eesti Nokiast, kaugtöökontoritest ja kinnisvaraotsingutest, kärmetest eestlastest ja aeglastest soomlastest, südamesõpradest ja veebiajalehtede kommentaariumitest. Vahele mahub jutte ka võlgade tagasi nõudmisest, tõsielusarjast ja bordellist…
Aga eelkõige on see lugu armastusest linna vastu, mis tegi autorist selle, kes ta praegu on.
Terhi Pääskylä-Malmström on soome päritolu ajakirjanik ja tõlkija, kes on õppinud Tallinnas kohvi jooma ja unistab Soome lahe tunnelist.
 
 

 

Sügis



Sügisel lapsed kooli läevad,
sügisel nad oma õpse näevad.
Sügisel on väljas suur maru,
koopas istub väike karu. 


1. september Sadala lasteaias ja koolis.






 

22.07.16

                                                   Puhkan 01.08-24.08.2016
                                                KOHTUMISENI 25.08.2016

Naisteklubi naised Põltsamaal